KeskkonnaÜV

Keskkonnaülevaatus 2025 (personalile)

2025. aasta aprillis viidi Puhja lasteaias Pääsusilm läbi küsitlus lasteaia personali seas. 

1. Info, teavitamine ja kaasamine 📢
Lasteaia töötajad kinnitavad, et Rohelise Kooli tegevustest teatakse nii maja sees kui ka väljas. Külalistele ja lapsevanematele on info nähtav – näiteks teadetetahvlitel, üritustel ja sotsiaalmeedias. Lapsed osalevad aktiivselt rohelist mõtteviisi toetavates tegevustes ning keskkonnateemad on igapäevaselt arutlusel. Vanemate kaasamine on olemas, kuid mõnevõrra varieeruv.

2. Elurikkus, loodus ja õueala 🌱
Õueala looduslik mitmekesisus on osaliselt kaardistatud. Mitmetes rühmades kasvatatakse taimi, õues leidub erinevaid puid ja põõsaid. Putukate, lindude ja väikeloomade märkamist soodustavad tegevused toimuvad. Toataimed on mitmes rühmas olemas, kuid nende arvestus ja hoolduspraktikad erinevad. Looduse hoidmisele pööratakse tähelepanu ka õues viibides.

3. Kliimamuutused 🌍
Kliimamuutuste teema on õppetöös olemas, kuigi käsitlemise sügavus on erinev. Lapsed on kursis ilmastikunähtuste muutumise ja looduse seisundiga. Töötajad peavad teemat oluliseks ning viivad läbi arutelusid ja tegevusi, mis aitavad lastel mõista inimtegevuse mõju kliimale.

4. Energia 💡
Elektrienergia säästmine on üldine harjumus – ruumidest lahkudes kustutatakse tuled, seadmeid kasutatakse vajaduspõhiselt. Lapsed on kaasatud elektrienergia teemalisse vestlusesse ning nad oskavad vajadusel juhtida tähelepanu unustatud valgustele. Energiat puudutavad tegevused ja teadmised on osa igapäevaelust.

5. Globaalne kodakondsus 🌐
Lasteaia igapäevases töös käsitletakse õiglust, hoolivust ja vastutust. Teemasid, nagu maailmakodanikuks olemine, on lõimitud kultuuriliste ja loodusteemaliste tegevustega. Mitmekesisuse ja võrdsuse väärtustamine peegeldub suhtumises ning tegevustes, kuigi sõnaselgelt ei pruugi see alati olla seotud "globaalse kodakondsuse" mõistega.

6. Tervis ja heaolu 🧘
Lapsed viibivad palju õues, liiguvad aktiivselt ning toit on tasakaalustatud ja mitmekesine. Rühmade päevakava toetab heaolu ning töötajate seas on märgata hoolivust ja turvatunde loomist. Laste emotsionaalne ja füüsiline heaolu on igapäevase tähelepanu all.

7. Meri ja rannik 🌊
Kuna lasteaed ei asu mere ääres, käsitletakse teemat pigem õppematerjalide ja mängude kaudu. Teadlikkust merest, mereelustikust ja reostusest on lasteni viidud, kuid teema on vähem esindatud kui muud keskkonnaalased suunad.

8. Prügi ja jäätmed ♻️
Jäätmete sorteerimine on lasteaia igapäevases elus olemas – liigiti kogutakse biojäätmeid, paberit, pakendeid. Lapsed oskavad jäätmete liigiti paigutamist ning kasutavad taaskasutusmaterjale meisterdamisel. Toidujäätmete kogus on märgatud teemana, kuid käsitlus ja jälgimine on erinevates rühmades erineval tasemel.

9. Transport 🚲🚍
Lapsed saabuvad lasteaeda jalgsi, jalgrattaga, autoga ja bussiga. Teenindav transport liigub üldiselt turvaliselt. Väljasõitudel kasutatakse võimalusel ühist transporti (bussijagamine). Mõned töötajad märkisid probleeme seoses bussiringi töökorralduse või turvalisusega.

10. Vesi 🚰
Kraanivett eelistatakse ja selle säästlik kasutamine on töötajate ja laste seas tuntud teema. Lapsed teavad, et vett ei tohiks raisata. Vihmavett kogutakse aiamaa kastmiseks. Kätepesu harjumused on head, kuid mõnes vastuses märgiti soovina veelgi paremat veekasutuse kontrolli.

---

💡 Parendusettepanekud ja ideed

• Siltide lisamine valguse säästmiseks – Soovitati panna ruumidesse meeldetuletused, et lahkudes kustutada tuli.

• Täpsem info vanematele – Rohkem infot Rohelise Kooli tegevustest võiks jõuda ka lapsevanemateni, nt uudiskirja või sotsiaalmeedia vahendusel.

• Ühtlasem taimehooldus ja kaardistus – Teha nimekiri toataimedest ja jagada hooldamise vastutust selgemalt.

• Vihmavee kogumise süsteem – Laiendada kogumist ka välilava rennidelt

• Mereteema tugevdamine – Planeerida rohkem tegevusi ja arutelusid mere ja rannikute teemadel (nt Läänemere elustik, plastireostus).

• Toidujäätmete vähendamine – Arutada koos lastega toidujäätmete teket ja otsida võimalusi selle vähendamiseks.

• Turvalisuse suurendamine transpordis – Tõstatati mõte korraldada koosolek, et arutada bussiringide korraldust ja ohutust.

• Teemade parema lõimimise tugi – Mõned töötajad soovivad rohkem tuge ja ideid, kuidas teemasid igapäevasesse õpetusse põimida.

• Emotsionaalse heaolu toetamine – Märgiti vajadust jätkata ja tugevdada laste emotsionaalse turvalisuse ja heaolu toetamist igapäevastes tegevustes.

Lasteaia keskkonnaülevaatus 2021

2021 aasta sügisel viidi Puhja lasteaias Pääsusilm läbi uurimus 5-7 aastaste laste, lasteaia personali ja lapsevanemate seas.

Küsitluses osales 47-st lapsest 39. 

Meie teiseks uuritavate sihtgrupiks oli lasteaia personal, mille suuruseks on 21 töötajat ning vastanuid oli 16.

Meie maja personal on teadlik, et meie lasteaed osaleb Rohelise Kooli programmis. Kõik vastanud leidsid, et tegevusi planeerides on lasteaia üheks prioriteediks keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine.

Uurisime personalilt, kas nad on kaasanud lapsevanemaid keskkonnaalastesse tegevustesse. Uurimusest tuli välja, et kaasamist on suhteliselt vähe, palju on selle taga COVID ning enamik tegevusi jõuab lastevanemateni läbi Eliisi. Siinkohal tõid õpetajad välja, et lapsevanemad on toonud rühma erinevaid materjale taaskasutamiseks ja samuti on tehtud ka ühisüritusi.

Esmalt uuriti lastelt, kas neile meeldib õues õppida. 35 last vastasid, et neile meeldib õues õppida, kuna seal on ilusaid taimi, puid ja põõsaid; seal tekib õppimise tunne; õues on tore ja seal on tore õppida. Samas leidsid 4 last, et õppimine on igav ja neile ei meeldi õues õppida.

JOONIS 1. Kas lastele meeldib õues õppida

Kogu maja personal peab oluliseks õpetada lastele erinevaid taime- ja loomaliike, samuti tõid õpetajad välja, et õuesõpet on rakendatud sajaprotsendiliselt. 

JOONIS 2. Kas õpetajad peavad oluliseks õpetada lastele erinevaid taime- ja putukaliike, kes elavad nende lasteaia hoovis?

Projektõpet on rakendatud kolmes rühmas, kuid püüame liikuda sinna suunda, et varsti oleks kasvõi osaline projektõpe rakendatud kõikides rühmades. 

Kõige enam oskasid lapsed nimetada lasteaiahoovis kasvavatest taimedest, erinevaid puid ja põõsaid, roose, porgandeid, sibulaid, erinevad puud ja põõsad ning piibelehte ning rukkisininist.

Püüdsime lastelt uurida, mida tähendab nende arust elurikkus. 

JOONIS 3. Mida tähendab laste arvates elurikkus.

56,4 % lastest vastasid, et see tähendab, et kui maailmas on palju erinevaid taimi ja loomi. Samas arvasid 7 last, et see tähendab hoopis, kui keegi rikkus kellegi elu ära. Samas tõid lapsed välja, et see tähendab ka, et kui keegi on väga rikas.

Lasteaias viiakse läbi töökasvatust põhiliselt enda järelt koristades, samuti on personal välja toonud eeskujuks olemist. Mitmesse rühma on korrapidajad. Lapsed tõid välja, et üheks töökasvatuse osaks on hoida korras oma lasteaia õueala. 

Personal tõi välja, et meil on suhteliselt head tingimused töökasvatuse läbiviimiseks, kuna meil on suur aiamaa ja suur lasteaiahoov, kus tegevust jätkub igaks aastaajaks. Oluliseks peetakse eeskujuks olemist, vajalike töövahendeid ning  eale ja vanusele vastavaid tegevusi.

Kõige enam meeldib lastele kive ja puid vedada, maad kaevata, lehti riisuda ja muid õuetöid. Lasteaias on lapsed enim lehti riisunud, aiamaad kaevanud ja rohinud.

Uurides, mida lapsed arvavad, mis on kompostimine, selgus, et enamus lapsi ei tea, mis see tähendab. Mõned lapsed teadsid, et kompostimine on see, kui midagi läheb halvaks ja see visatakse komposti ja siis pannakse sinna veel asju juurde. Seega, lastele oleks vaja rohkem rääkida kompostimisest ja selle vajalikkusest.

Laste vastustest tuli välja, et puu- ja köögivilju pakutakse lasteaias igapäevaselt, kuid lapsed leidsid, et nad võiksid tihedamini puu- ja köögivilju saada.

Lastelt uuriti, kas nende rühmades sorteeritakse prügi ja vastustest selgus, et 78,4% vastanutest vastas jaatavalt. Põhilised prügid, mida sorteeritakse on paber, pakend ja toidujäätmed.

JOONIS 4. Kas rühmades sorteeritakse laste arvates prügi

Uurides õpetajatelt, kas nad on lastele tutvustanud prügi sorteerimise vajalikkust ning selgus et ainult 1 vastanu ei ole seda teinud, kuna lapsed on alles lasteaeda tulnud ja nad on veel väikesed. Kõige enam tõi ka personal välja, et enim sorteeritakse paberit, pakendeid, ohtlikuid jäätmeid ja biojäätmeid. Kõige viimasena uurisime lastelt, kas nende rühmades esineb kiusamist. Kahjuks selgus , et 52,6% s laste vastustest, et nende rühmas esineb kiusamist.

Personalilt küsiti, kas meie lasteaed on keskkonnasõbralik 16 vastanut leidsid, et meie lasteaed on keskkonnasõbralik. 

JOONIS 5. Personali arvamus lasteaia keskkonnasõbralikkusest

Kõik vastanud tõid välja, et meie lasteaia lastel on võimalus osaleda taimede kasvatamisel. Enim on lastega kasvatatud kurke, tomateid, sibulaid ja erinevaid lilli.

Rühma toidujäätmete vähendamisega tegeleb terve Pääsusilma maja. Rühmaõpetajad püüavad lastega ise toitu valmistada, sest nad leiavad, et lastega koos tehes söövad lapsed paremini. Õpetajad peavad oluliseks olla lastele söömisega eeskujuks, ergutada lapsi kõiki sööke maitsma. Motiveeritakse lapsi ise endale toitu tõstma just nii palju, kui palju lapsed süüa jõuavad.

Meie maja personal tõi välja, et meie lasteaia lastel on piisavalt aega ja võimalusi liikuda ja toodi välja, et lastel on rühmas harjumus käsi pesta. 

Kahjuks tuli anketeerimisest välja, et ikkagi tuuakse haigeid lapsi rühma. Enamjaolt kutsutakse lapsevanem järgi, kuid kahjuks on olnud nii mõnigi kord, kui laps viiakse küll koju, kuid järgmisel päeval on ta lasteaias tagasi. Siinkohal ka meie eesmärk, püüda liikuda sinna suunda, et kõik haiged lapsed jäävad koju ja naasevad lasteaeda tagasi alles siis, kui nad on täielikult paranenud.

JOONIS 6. Haigete laste toomine rühmadesse

Meie maja lastele on joogivesi kättesaadav kogu aeg ja lastel on olemas oma joogitopsid.

Lõpetuseks uuriti õpetajatelt, kas nad on kursis permakultuuri põhimõtetega, siis selgus, et 11 õpetajat on sellega kursis ning oleksid tulevikus valmis selle kohta rohkem õppima ja kasutama saadud teadmisi meie lasteaia põllulapil.

Viimaseks uuritavate sihtgrupiks olid lapsevanemad, keda osales 56. Majas on lapsi sellel õppeaastal 122.

Uurides lapsevanematelt, kas nad on teadlikud, et Puhja lasteaed Pääsusilm on liitunud Rohelise kooli programmiga, siis selgus, et 4 lapsevanemat polnud sellest teadlikud. 52 lapsevanemat vastasid, et nemad saavad lasteaia tegevusest aru, et lasteaia üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine.

Uurisime, et kas lastevanematel on võimalik osaleda keskkonnahariduse kujundamisel, siis selgus, et nii mõnelgi lapsevanema see võimalus puudub.

JOONIS 7. Lastevanemate võimalus osaleda keskkonnahariduse kujundamisel

Anketeerimisest selgus, et peaaegu kõik lapsevanemad on teadlikud, et lapsed õpivad lasteaias taime-, looma- ja putukaliike ja samuti on lapsevanemad teadlikud õuesõppe rakendamisest lasteaias.

Meie üheks sooviks oli teada saada, mida arvavad lapsevanemad digivahendite kasutamisest õppetegevustes ja kui pikalt võiksid lapsed seadmetes õppida.

Nagu jooniselt näha (Joonis 8), siis selgus, et lapsevanemad ei poolda väga digivahendite kasutamist või siis pooldavad, aga võimalikult vähe. Siinkohal tekkis meil kohe mõte, et äkki meie vanemad ei tea, milliseid digivahendeid ja kuidas me õppetegvustes kasutame. Ehk vajaks see valdkond lapsevanematele tutvustamist.

JOONIS 8. Nutiseadmete kasutamine õppetegevustes

Meie soov oli samuti teada saada, kuidas näevad lapsevanemad, kas lasteaias pööratakse piisavalt kiusamisele tähelepanu. Selgus, et nii mõnigi lapsevanem leidis, et ei pöörata või et siiski esineb kiusamist.

JOONIS 9. Mida arvavad lapsevanemad lasteaias kiusamisest

Lapsevanemad leidsid, et nende lapsed saavad lasteaias piisavalt liikuda ja 87,3% lastevanematest ütles, et nende lastele meeldib lasteaias.

Järgmisena soovisime lastevanematelt teada saada, kas lasteaias sorteeritakse prügi. Kahjuks selgus, et nii mõnigi lapsevanem ei tea, et meie lasteaias toimub jäätmete liigiti kogumine. Siinkohal saame lapsevanemaid sellel teemal kurssi viia.

JOONIS 10. Lastevanemate teadlikkus prügi sorteerimisest lasteaias

Uurimusest selgus, et kodudes sorteeritakse prügi. Põhiliselt sorteeritakse pakendit, klaasi, ohtlikuid jäätmeid ja vanapaberit. Kõige vähem sorteeritakse metallijäätmeid. 

JOONIS 11. Kas lapsed teavad prügi sorteerimise vajalikkusest.

Nagu jooniselt 11 näha võib, siis lapsevanemad toovad välja, et nende lapsed ei tea prügi sorteerimise vajalikkusest (42,9%).

Enamik lapsi tuuakse lasteaeda autoga. 

Keskkonnakasvatusega lasteaias on lapsevanemad rahul ning laste töökasvatusse suhtutakse üldiselt hästi.

JOONIS 12. Lastevanemate suhtumine töökasvatusse